Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige enam on soid Alutagusel , Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madalikul . Suurimad sood on Puhatu (468 …

Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast. Kõige soisem maakond on Pärnumaa, kus sood katavad 11,5% alast; Järgnevad …

Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Botaaniliselt mõistetakse sood kohana, kus …

Kõige soisem maakond Eestis on Pärnumaa, millest sood katavad 11,5%. Järgnevad Ida-Virumaa (11,0%) ja Läänemaa (10,9%). Kõige vähem soine on Valgamaa, kus sood moodustavad …

Eesti ilusaimad ja suuremad madalsood on Mahtra soostikus, Emajõe-Suursoos, Viidumäe kaitsealal ning Avastes. Siirdesoo on soo arenguastmete alusel teine põhitüüp, mis seob …

Mõisteti, et sood kui ökosüsteemid on olulised ning Eestile omased paigad ja neid tuleb kaitsta. Tänapäeval tunnustatakse soid kui Eestile omaseid elupaiku, mis mõjutavad meie kõigi heaolu …

Sootaimkonda kuuluvad enam kui 30 cm tüsedusel turbalasundil kasvavad taimekooslused. Olenevalt arenguastmest ja looduslikest oludest võivad sood olla kas puudeta (lagesood) või …

eesti sood ja sookaitsealad Eestis on palju soid, kuna maa on suuremas osas tasane ning Eestis sajab suhteliselt palju. Umbes viiendiku Eesti maismaast katavad turbaga kaetud või …

Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha) ning Peedla (15 500 ha) …

Rabades ja ka siirdesoodes muudab seal domineerivate turbasammalde ainevahetus soovee ja -pinnase reaktsiooni happeliseks. Kuna elutingimused on soodes paljude elustikurühmade …